- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sportlyzer hoiab Eesti sõudjaid vee peal
„Mõnes mõttes see programm võidab minu laiskust,“ ütleb kolmekordne Euroopa meister, sõudja Allar Raja, kes on Sportlyzeri üks pikaaegsemaid kasutajaid. Algusest peale platvormi loomise juures olnud sõudesportlase sõnul on see parim abivahend treeningute tegemiseks ja planeerimiseks.
Mis on see, mis on hoidnud Eesti sõudjad Sportlyzeri juures selle loomisest peale ja mis on pannud ka näiteks Austraalia ja Suurbritannia sõudekoondise või brittide murdmaasuusatamise koondise Eestis loodud platvormi kasutama?
Sõudjad tulid appi
Sportlyzeri asutas kuus aastat tagasi endine karateka Tõnis Saag, kes nägi, et spordimaailmas ei ole toimunud piisavalt IT-uuendusi erinevalt paljudest teistest valdkondadest. Oma kogemusele tuginedes hakkas ta Tartu Ülikooli teadlaste Jarek Mäestu ja Aave Hannuse abil välja töötama platvormi, mis annaks sportlastele ja treeneritele parema ülevaate treeningutest, füüsilisest vormist ja paljust muust. Kohe alguses pöörduti Eesti sõudjate poole, et nad prooviksid rakendust ja aitaksid oma ettepanekutega seda välja arendada. Üks neist oli Allar Raja, kes oli juba toona tulnud Euroopa meistriks.
Mis on mis
Sportlyzer OÜ
2009. aastal asutatud sporditehnoloogia ettevõte.
Pakub spordiklubidele tarkvaraplatvormi, mis koondab kõik liikmed ühte andmebaasi.
Kaasanud investeeringuid Arengufondilt, Seedcampilt, SmartCapilt, OÜ-delt Pikksilm Projektid ja Remmelg & Pojad.
2010 said EASilt 250 000 krooni.
Käive 2013: 6248 eurot.
Ärikahjum 2013: 74 462 eurot.
Asutajad on Tõnis Saag ja Jüri Kaljundi.
Raja meenutab, et Sportlyzeri juurde jõudis ta läbi tuttavate, eelkõige Jarek Mäestu, kes aitas programmi tööle panna ja nõustada, kuidas sportlaste treeningkoormust ja -mahtu kõige objektiivsemalt mõõta. „Kuna olen ise kehakultuurist huvitatud, siis hakkasime sõudjatega koostööd tegema, et mida me peame seal oluliseks, milline võiks olla andmete sisestamine, mis andmed peaksid olema,“ selgitab Raja. Ta kiidab, et Sportlyzeri loojad olid väga usinad ja altid koostööks, mis talle väga meeldis.
Raja hinnangul on eestlaste loodud platvormi eelis see, et kogu treeningplaan on sisuliselt kogu aeg taskus kaasas, kuna see on arendatud nii arvutis kui ka nutiseadmetes kasutamiseks. „Mul ei saanud enam tekkida olukorda, et midagi jääb maha või kaob ära,“ ütleb Raja. Tema hinnangul on hea ka see, et süsteem küsib paljusid andmeid, mida ise käsitsi paberile kirjutades ei viitsiks kõike märkida. „See mulle meeldis, et mõnes mõttes teinekord see programm võidab minu laiskust, et kui ma täitma hakkan, siis ma juba täidan kõik need lahtrid ära ja saan üks hetk parema pildi, mida ja kuidas ma olen teinud. Siis saad hinnata treeningute põhjalt võistlustulemusi,“ kirjeldab Raja.
Treeneriga parem koostöö
Sõudesportlane on kasutanud ka teisi sarnaseid rakendusi, kuid kõigiga on olnud mingisuguseid probleeme. Samas tema tutvusringkond jaguneb kaheks, osa täidab ühte, osa teist.
Ka Saag tunnistab, et konkureerivatel teenustel on üksi treeniva inimese kogemus parem ja toob näiteks populaarsed mobiilirakendused nagu RunKeeper ja Endomondo. Samas rõhutab ta, et Sportlyzeri kogemus on kõige parem siis, kui sportlane teeb koostööd treeneriga, kes saab aidata treeningplaani koostamisega ja jälgida sportlase tulemusi sõltumata tema asukohast.
Intervjuu
Kaalume jätkuvat investeerimist
Andrus Oks, SmartCapi investeeringute juht
Miks otsustati Sportlyzerisse nii Arengufondist kui ka SmartCapist investeerida?SmartCap ongi struktureeritud tegema nii jätkuinvesteeringuid Arengufondi portfelliettevõtetesse kui ka uusi investeeringuid. Me üldiselt teeme esmase investeeringu kavatsusega ka jätkuinvesteeringuteks.
Kui palju raha sai Sportlyzer Arengufondilt ja kui palju SmartCapilt?Arengufond on investeerinud 96 000 eurot ja SmartCap 100 000 eurot.
Kui kasulikud on need investeeringud praeguseks olnud?Me suhtume Sportlyzeri tulevikuväljavaadetesse optimistlikult, seega võib investeeringuid pidada kasulikeks.
Kas SmartCap kaaluks ka mõnes järgnevas investeerimisringis osalemist?Nagu mainitud, ma reeglina kaalume jätkuvat investeerimist. Spetsiifilise otsuse tegemise hetkel me hindame ettevõtte käekäiku ja väljavaateid.
Millised ootused on teil Sportlyzerile?Seniste klientide positiivse tagasiside pinnalt, laiendada oluliselt rahvusvahelist müüki. Ettevõte on selleks hiljuti kaasanud müügiesindajad viies Euroopa riigis.
Sportlyzeri vajalikkust erinevates paikades treenimisel kiidab ka Raja. „Kuna kogu sõudmise A-koondis on hakanud Sportlyzerit kasutama, siis treeneril on väga hea ülevaade ja me näeme omavahel, kuidas on keegi trenni teinud. Näiteks ma olen Ameerikas kaheks nädalaks ja näen sealt kogu aeg, mida teised teevad näiteks Itaalias,“ kirjeldab Raja oma kogemusest, kui palju on temal Sportlyzerist abi olnud. See tähendab ka, et treener ei pea alati tingimata juures olema. „Tippsportlasel ongi ta pigem nõustaja rollis,“ märgib Raja.
Spordiklubidel oma keskkond puudus
Hetkel kuum
Kui üksiksportlane võib leida ka konkureerivaid äppe, mida Sportlyzeri asemel kasutada, siis suurematel treeninggruppidel ja spordiklubidel on natuke keerulisem. Seetõttu on Sportlyzer pühendunud sellest aastast eelkõige spordiklubidele ja loonud keskkonna, kus klubid saavad hõlpsalt hallata oma liikmeid ja treeninguid. „Kui ma räägin spordiklubidest, siis ma mõtlen tavasporti – jalgpalliklubid, korvpalliklubid, judoklubid, karateklubid, ujumisklubid, mitte fitnessklubisid nagu MyFitness, Arctic Sport jne,“ selgitab Saag.
Tema sõnul on seni olnud klubide peamine murekoht see, et liikmeid ja treeninguid puudutav info on erineval kujul erinevates kohtades. „Kui sul on üks suur klubi, kus inimesed jaotuvad treeningrühmadesse, mille kohta on Exceli nimekirjad, siis neid on vaja omavahel kogu aeg sünkroniseerida. Ilma keskse andmebaasita on see tohutu töö. Üks klubijuht ütles väga ilusasti, et tema jaoks on kõige suurem väärtus see, et ta paneb selle lapse ükskord andmebaasi ja saab kõik tegevused temaga sealsamas lahendada,“ räägib Saag.
Eelkirjeldatud kujul arvepidamine on ka äärmiselt ajakulukas ning võtab treeneritelt asjatut ressurssi. „Me teame, et klubidel on ka inimeste puudus. Selle asemel, et tegeleda oma põhiteenusega, spordi- ja treeningukvaliteedi tõstmisega, nad teevad käsitsi märkmeid. Eks nad on sellest üsna tüdinenud,“ märgib Saag.
Aitavad ka jalgpallurid
Ka spordiklubidele suunatud funktsioonide arendamisel on appi tulnud need, kes rakendust iga päev kasutama hakkaksid. Üks neist on jalgpalliklubi FC Elva, mille tegevjuht Marek Naaris leidis Sportlyzeri mullu sügisel Google'i otsingu abil. „Hakkasin novembris otsima sellist lahendust, millega saaks arveid saata ja asjadest kiiret ülevaadet. Siis pakuti esimese variandina Sportlyzerit,“ räägib Naaris, kes on ise ka klubis treener. Platvormist oli ta varemgi kuulnud, kuid siis veel spordiklubide haldamisvõimalust ei olnud.
Sportlyzerit kasutab Elva klubi alates sellest aastast, enne seda olid andmed koondatud Google Docsi, kuhu pääses iga treener ligi. Kuigi pidev ligipääs oli olemas, tekkisid selliselgi lahendusel omad probleemid. „Miinus oli see, et keegi kippus kogemata midagi ära kustutama. Endalgi oli halb kogemus sellega. Tahtsime ka Exceli failid treeningute analüüsiks ühte kohta kokku panna. Sportlyzer tundus selleks mõistlik ja lihtne,“ selgitab Naaris.
Jalgpalliklubi on teinud ka oma ettepanekuid rakenduste lisamiseks, et oleks võimalus visuaalselt treeninguid kujutada, näiteks jalgpallurite asetusi treeningul. Klubi teine soov on Naarise sõnul saada keskkond, kus oleks hõlbus eelarvet koostada.
„Mul on 11 aastat kogemust jalgpalli vallas ja mul on tekkinud mingid arusaamad ja seosed. Eesmärk on ikkagi kõiki asju lihtsustada selles mõttes, et paljud asjad peaks olema ühendatud, et ei peaks dubleerima,“ kirjeldab Naaris, miks ta Sportlyzeriga koostööd otsustas teha.
Treeneri sõnul on FC Elva jaoks seni suurim võit Sportlyzerist see, et enam ei tule eraldi treeningpäevikuid täita. Kui enne oli igal treeneril eraldi Exceli fail, mille kohta pidi kord kuus kokkuvõtteid tegema, siis nüüd on kogu info ühes süsteemis ja asjaosalised saavad ise vajadusel sealt kokkuvõtteid vaadata.
Eesmärk saada maailma suurimaks
Sportlyzeri baasplatvorm on tasuta kasutamiseks. Tulu tuleb tasuliste lisarakenduste ehk äppide pakkumisest. Nende abil on lisaks kõige lihtsamale nimekirja haldamisele võimalik kasutada näiteks kalendrit või arveldamise süsteemi. Samuti on võimalus kiirelt saata info kõigile trennis osalejatele kas meiliaadressile või SMSiga telefonile.
Kuna seni on ettevõte tegelenud peamiselt tehnoloogia arendamisega, on seni tegutsetud investeeringute toel ja kasumit idufirma veel ei teeni. Nüüd on aga plaanis hakata tõsisemalt tegelema turunduse ja müügiga, millele seni pole suurt rõhku pandud.
Küsimusele, mis on ettevõtte eesmärk, vastab Saag lühidalt: „Maailma suurima klubide hulgaga IT-platvorm.“ Kaua eesmärgi saavutamiseks läheb? „Tänasest 5-7 aastat. Võib-olla läheb rutem, aga seda ei tasu loota. Kindlasti lisandub konkurente, sellest ei tasugi unistada, et ei tule. Me ei jõuagi kõike tööd maailmas ära teha, ja ei kavatsegi.“
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele